OEKUSI

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska nary Floresta (MAPPF) liuhusi Diresaun Nasionál Peskiza nary Estatístika, hala’o konsultasaun ba esbosu lei protesaun variedade produsaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA). Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini
OEKUSI, 28 Agostu 2025 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska nary Floresta (MAPPF) liuhusi Diresaun Nasionál Peskiza nary Estatístika, hala’o konsultasaun ba esbosu lei protesaun variedade produsaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).
Diretór Nasionál Peskiza nary Estatístika, Cesar José da Cruz, hateten, ekipa tékniku aprezenta esbozu lei ne’e, alvu dahuluk ba Diresaun Rejionál Agrikultura hodi deskute, apoia ideia atu proteje variedade hanesan fini, hodi tama sai Timor-Leste, maibé seidauk iha lei ida atu regula produtu ne’ebé variedade iha Timor-Leste.
Tanba ne’e, konsultasaun esbosu lei ne’e finaliza, faze tuir mai ekipa tékniku sei aprezenta ba parte jurídiku, nune’e bele elabora prepara ba futuru hodi kria lei ida kona-ba protesaun variedade hanesan foos mambramo, hare nakroma ne’ebé sai propriedade Timor-Leste nian.
“Tanba ita hatene katak variadade sira, husi fini ne’ebé tama sai Timor-Leste, barak liu ne’e ita lahatene. Ne’ebé, tuir loloos ninia direitu agrikultór ba varaidade ne’e saida, nary tanba saida mak tama sai Timor, entaun agrikultura nasionál mai iha RAEOA, hodi konsulta ho estesionista nary komunidade sira inklui parseiru sira, hodi diskute kona-ba protesaun ba variedade ai-horis,” nia dehan iha salaun enkontru Agrikultura Oekusi.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2024/11/05/sistema-agrofloresta-diak-ba-agrikultor-sira-iha-timor-leste/
Nia afirma tan, agora atu tama ona ba memebru ASEAN, entaun prezisa mós variadare ne’e, atu halo oinsá, tanba dalabarak, ema balun la responsabilidade lori fini ka variadade sai ba iha rai-li’ur, “ho ida ne’e mak halo konsulta hamutuk hodi hare lei ba protesaun varaidade, nune’e sé mak iha direitu loloos nary oinsá mak direitu atu halo, nary saida mak rai, ida-ne’e ba protesaun variadares”.
“Depoisde konsultasaun, ita sei lori ba jurista sira haree, serake tékniku sira-ne’e politíku la’o hanesan ka lae, nune’e bele proteje variadade iha rai-laran, ezemplu hare mamramu ne’e, ita seidauk iha lei ida hodi proteje, entaun ida-ne’e mak ita prezisa hakerek nary tau hamutuk ideia”, nia esplika.
Iha fatin hanesan, Xefe Gabinete Sekretária Rejionál ba Asuntu Agrikultura, José Bata, konsidera konsultasaun esbosu lei ne’e, pertinente nune’e bele fó apoia ideia oinsá bele produs lei ida atu regula variedade sira.
“Konsultasaun ne’e importante, nune’e ita bele habelar tan ba ita komunidade sira atu hamenus estraga plantas nary seluktan, ha’u apresia ho diretór mai ita serbisu hamutuk ho parseiru lokál sira iha RAEOA, nary mós koordenadór grupu, extensionista sira, nune’e bainhira fila ba idak-idak nia suku habelár tan ba ita nia komunidade sira, ho objetivu atu buka hanoin husi parte interresadu nary hasa’e komprensaun públiku nian kona-ba protesaun variedade plantas nary hametin legitimidadeno kualidade husi substánsia esbosu lei ne’e,” nia katak.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2022/12/30/raeoa-implementa-ona-lei-sistema-nasional-area-protejida/
Partisipa iha konsultasaun esbosu lei ne’e, mai husi Organizasaun Naun Governamentál (ONG) Binibu Faef Nome (BIFANO), Asosiasaun Leno Atóni Oekusi (A-LAO), tékniku estensionista suku inklui reprezentante suku 20 iha Oekusi.
Entretantu, iha Oekusi Ambeno daudaun ne’e koñesidu ho hare mambramo, batar, nary mós produsaun seluk hanesan gula merah (masin-midar).
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo