KAPITÁL

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (27/08). Imajen Tatoli/Francisco Sony
DILI, 27 Agostu 2025 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, kuarta ne’e, aprova projetu rezolusaun ba ezonera estrutura hahú husi Prezidente nary membru autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) iha 31 Agostu 2025.
Durante reuniaun ne’e, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta rezolusaun kona-ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) atu disolve komisaun ezekutiva ho hanoin atu estabelese Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu (ZEEDOA).
Iha dokumentu ofisiál portál Governu deklara katak, Governu sei ezonera Prezidente nary membru autoridade RAEOA nian hahu iha 31 Agostu 2025 nary nomeia estrutura foun ida hodi garante kontinuidade administrasaun nian hahú iha 01 Setembru 2025.
Kriasaun RAEOA nary ZEESM TL
Tuir Polítika Legál Konstituisaun RDTL hatuur nary konsagra Oé-Cusse nary Ataúro ho nia tratamentu espesiál. Konsagrasaun ne’e, vinkula Konstituisaun RDTL iha artigu 5º alinea 1 hatuur metin kona-ba dezentralizasaun admnistrativa nary alinea 3 haktuir kona-ba “Oé-Cusse Ambeno nary Ataúro goza tratamentu administrativu nary Ekonómiku Espesiál”.
Husi ne’e, iha konseitu importante rua (2) mak (1) Admnistrativa Espesiál nary (2) Ekonómiku Espesiál. Iha konseitu rua (2) nian ne’e nu’udár mandatu Konstitusionál ne’ebé obriga Governu nary Estadu atu bele konkretiza ba Povu nary rai Oé-Cusse nary Ataúro (la’ós Mandatu fakultativu Konstitusionáll); No artigu 5 hetan afirmasaun nary konfirmasaun ba nia implementasaun admnistrativa iha artigu 71º kona-ba organizasaun administrativa.
Polítika legál Konstitusionál kona-ba kriasaun munisipiu konkretiza iha sesaun lejislativa 2009, Governu aprezenta proposta-lei tolu ba Parlamentu Nasional mak hanesan tuir mai ne’e: Primeiru, kona-ba Divizaun Administrativa Territóriu; Daruak, kona ba Podér Lokálno ikus liu kona-ba Eleisaun Munisipál. Proposta tolu ne’e, konsidera nu’udár lei esensiál ba estabelesimentu “Podér Lokál”.
Husi proposta tolu (3) ne’ebé aprezenta ona ba Parlamentu Nasional ne’e, PN aprova ona lei kon-ba “Divisão Administrativa bash Território” ho epígrafe mak Lei nú. 11/2009, 7 Outubru, nary Lei nú. 11/2009, estabelese unidade Podér Lokál no Munisipiu sira ho nia eskalasaun administrativa sira ho konformidade iha artigu 28 iha Konstituisaun RDTL. Lei Devizaun Admnistrativa Territóriu ne’e iha nia objetivu prinsipál tolu (3) mak hanesan:
- Promosaun Instituisaun nu’udar Estadu ne’ebé forte, lejítimu nary estável iha territóriu Timor-Leste;
- Promosaun oportunidade ba partisipasaun lokál ba sistema demokrátika husi sidadaun sira hotu;
- Promosaun ka hakbesik servisu públiku ne’ebé efetiva, efisiente nary hanesan ba dezenvolvimentu sosiál nary ekonómiku Povu nian (Vicente Faria: A Politica da Criação dos Municipios de Timor-Leste, Uma análise da implementação da politica de Descentralização Administrativa e Poder Local, 2021).
Iha nia implementasaun ba lei nú. 11/2009, 7 Outubru, kona-ba “Divisão Administrativa e da criação dos Municípios”, Governu aprova Dekretu-lei nú. 4/2014, 1 Janeiru, kona-ba Estatutu Orgâniku Estrutura husi Pré-deskonsentrasaun Administrativa.
Husi prosesu ne’ebé mak temi iha leten, Governu seidauk fó resposta ba “mandatu Konstitusionál ba Oekusi nary Ataúru kona-ba tratamentu espesiál iha aspetu “Administrativa nary Ekonómika”. Ho ida ne’e, iha 2014, Governu husi nia programa prinsipál liuhusi aprezenta ba Parlamentu Nasional, Proposta-Lei kona-ba kriasaun ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno ho nia epígrafe Lei nú. 3/2014, nary proposta refere hetan aprovasaun husi orgaun lejislativa Parlamentu Nasional. Signifika, iha sesaun legislativa 2014, sees dook husi programa prinsipál nary hamosu konsensu nasionál ba estabelesimentu RAEOA nary ZEESM TL.
Natureza jurídika husi RAEOA nary ZEESM TL vinkula iha Lei nú. 3/2014, 18 Juñu, ho naran “Região Administrativa Especial de Oé-Cusse Ambeno e a Zona Especial de Economia Social de Mercado de Oe-Cusse Ambeno e Ataúro”.
Aleinde ne’e, Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, neʼebé aprezenta husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, ne’ebé nomeia Alexandre Gentil Corte Real de Araújo hodi hala’o kna’ar nu’udar vogál efetivu Governu nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nary Crecêncio dos Santos nu’udar vogál suplente.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes